Aloha taaskord siitpoolt kera!

Nagu ikka on meile juba tähelepanekuid tehtud, et viimane sissekanne oli 10.juulil. Peaks küll olema Daire kord kirjutada, aga ma ei tea mis tal selle postitusega siin vahepeal juhtus. Seega jätan ma ta seekord vahele ja annan väikse ülevaate meie elust siinpool kera ning loodan, et tema sissekanne saab ühel heal päeval üles riputatud :)
Vahepeal oleme pidanud kalli korterikaaslase Maarja sünnipäeva, kus kõik pugisid ennast kõike head ja paremat täis ning pärast mida mitte keegi enam välja minna ei jõudnud, sest söödud sai üleliia palju. Oleme küll siin hädaldanud, et ei saa endale lubada kõike mida süda ihaldaks, aga praegu oleme aru saanud, et see on olnud üks hea asi. Sest oleme jõudnud sellesse punkti, kus moosisaiade ja jäätise söömine tuleb lõpetada! Meie Dairega olime veel need kes kõige kõvemat häält tegid kui räägiti, et USAs lähevad enamasti inimesed paksuks. Aga kui Eestist ostetud teksasid tuli juba jalga punnitama hakata, siis tuli silmitsi seista tõsiasjaga, et nii ongi..oleme juurde võtnud. Pärast seda oleme ennast korralikult kätte võtnud ja jooksmas käima hakanud või siis muid spordialasid harrastanud.

                                                                         Run Rest Repeat

Vahepeal on juhtunud ka selliseid asju millest me väga palju kodustele rääkinud pole, aga seda ainult sellepärast, et teid mitte üleliia ette muretsema panna. See oli juunikuu lõpp kui istusin öösel pärast kahte ühe sõbraga Waikiki beachil. Üks hetk märkasime taskulambid käes kahte politseinikku meie poole sammumas. Nad tulid meile teatama, et peame lahkuma kuna rand on suletud öösel kahest viieni. Nad läksid minema ja mina muidugi arvasin, et hea mõte on ikka siia jääda. Veetsime seal veel umbes 5-10 minutit kui märkasime kahte ATV-d meie poole sõitmas, mille pealt astusid maha taas kaks politseinikku (mitte samad). Meilt küsiti kas me teame, et rand on suletud ning järgmine hetk olid neil juba meie dokumendid pihus ja kirjutati kohtukutset!. Küsisin rahulikult ja viisakalt kas kuidagi teistmoodi poleks võimalik olukorda lahendada aga nende reaktsioon selle peale oli vaid see, et nina tõusis kõrgemale. Hirmutasid ainult, et see kõik võib maksma minna 150+ dollarit..olin ehmunud, sest minu jaoks on see siin peaaegu pool minu palgast. Jõudis siis kätte see päev mil pidin rannas istumise eest kohtusse minema (kas ei kõla naeruväärselt?) ja kõik oligi nagu filmis täitsa kohtusaal kohe ja nii ma seal ootasin nagu kriminaal koos teistega oma järjekorda. Õnneks lõppes asi hästi, sest pidin seal ainult ütlema et olen süüdi vms ja siis sain ainult hoiatuse ja pidin maksma vaid 25$. Lihtsalt asja muudab ebaausaks see, et ma ei teinud mitte midagi ebaseaduslikku seal rannaliival istudes..ei joonud alkoholi, ei suitsetanud, ei ujunud jne aga pidin minema kohtusse. Siin kui inimesed keset päeva kanepit teevad ja purjus peaga rooli istuvad siis on see väga normaalne..

Vahepeal sai peetud ka 20 aasta juubelit. See oli üks meeldejääv päev! Alustasime päeva  juba väga varakult..sõitsime kell 7 hommikul teisele poole saart, et teha langevarjuhüpet. Olime väga närvis..kuid sinna jõudes oli närvilisus asendunud juba ärevusega. Hakkasime siis lõpuks pisikese lennukiga ülespoole sõitma.. mu instruktor laulis mulle veel sünnipäeva laulugi kui ühel heal hetkel juhtus midagi ja lennuk hakkas alla kukkuma. See oli väga õudne..krahmasin eesolevast mehest hirmunult kinni ja vaatasin enda ümber olevaid hirmul nägusid, kuni ühel hetkel hakkasid intruktorid koos piloodiga naerma..Küll oli nali!! Aga langevarju hüppest siis niipalju, et see oli igal juhul üks vingemaid kogemusi sellel imelisel saarel! Isegi Daire kes meil tohutult kõrgust kardab lubas juba järgmisel aastal korrata :)

Sünnipäev jätkus mõnusas pargis ookeani ääres piknikut pidades, mis kestis hiliste õhtutundideni.

Vahepeal saime jaole ka Stairway to heavenile. Nagu öeldakse ''Kolm on kohtuseadus'' siis saime ka meie alles kolmandal korral turvamehest mööda. Sinna on võimalik pääseda ainult sellel ajal kui turvamehe vahetus on ja kedagi seal pole..See on siis trepp mis koosneb 3922-st trepiastmest mida võis kohati lausa redeliks nimetada. Kuid tipus oli väga ilus ja vaev tasus end ära! Laulsime oma väikse laulukooriga taevas ka eesti laule,  kõige kõvemini neist kõlas ''eestlane olen ja eestlaseks jään..''

                                                                                                                                                       

Üks meeldejäävamaid seiklusi saarel oli ka teisel saarel - Molokail käik. See tähendas palju süüa, palju snorgeldamis, palju päikest, palju nalja ja puhkust. Käisime seal oma papaga (fotograafiga)..kes on professionaalne kämpija..ta mõtles kõigele!

Käisime rannas kus on filmitud ka kariibimere piraatide viimase osa stseene ;) Kõige mõnusam asja juures oli see, et olime kõikides randades mida nägime ja kus me ööbisime olime me täiesti üksi.. ainult meie. See oli väga ebatavaline olukord, sest Oahul sellist asja väga ei kohta, aga nii hea on vahepeal kogu linnakärast, tööst ja muredest eemal olla. 

Nägime ära ja selle punkti kus kohtuvad saare Lääne- ja Põhjaosa. Sinna tavaturist ise väga ei pääsegi, sest tee sinna on üsna õudne, kuna vihmasaju korral mägedest tulev vesi teeb teeolud peaaegu, et mitteläbitavaks. Ligi pääseb ainult truckiga. Aga seekoht on lihtsalt lummav! Nägime seal oma silmaga hülgeid (monk seal). Selle pildi pealt vist väga hästi näha ei ole kahjuks.

Sellised on siis meie seiklused kahe kuu jooksul väga väga kompaktselt kokku võetuna, sest selle aja sisse jääb  veel palju erinevaid hikesid ja muid toredaid seikasid. Aga midagi peab ju Eestis rääkisimiseks ka jääma :D

Hei kallid sõbrad:)

Oleme viimasel ajal veidike laiasad olnud ja viimasest postitusest on möödunud juba sajand aga proovin nüüd anda kiire ja kokkuvõtliku ülevaate meie üliägedatest tegemistest:D

Eelmine üleelmine nädal pärast Lanikail käimist käisime lõpuks Caroli ja Helenaga ära Diamond headi tipus. Matk oli kiire kestis kokku ainult 3,5 tundi. Tippu jõudmine oli üsna lihtne aga tipus tabas meid väike ebaõnn, vahetult enne platvormile jõudmist tabas meid paduvihm ning meie tipus viibimine oli väga lühike ning vaade üsna kehv. Aga vähemasti on põhi turisti vaate platvorm külastatud.

Siis sellel sama nädalal laupäeva öösel oli meil kindel plaan minna Sairway to heavenile. Plaan oli koos, auto oli olemas ning kindl kokkulepe, et kell 2 asume teele. Kell 1 öösel käis äratuskell ning 5 tüdrukud ajasid endale matkariided selga, veepudelid, purkiskott toiduvaruks asusime teele majaette kust pidime saama kastiauto millega teele asuda aga, siis lasti meid lihtsalt nii toorelt üle ning siis me istusime 10 ullikest kell 2 öösel keset Waikikit matakriided seljas vaim valmis ja lihtsalt auto omanik ei võtnud telefoni vastu ning meil ei jäänudki muud üle kui koju tagasi magama minna. Aga sellest hoolimata on meil endiselt kindle plaan Stairway vallutada ning see saab ka meil suve jooksul tehtud.

Siis eelmisel nädalal käisin mina Helena ja tema tuttavaga Guessi poest, Lanikai ranna lähedal asuval saarel. Sõitsime sinna kaiakiga. Saar oli üliilus. Matkasime seal kajuranudel ringi, sorgeldasime ja võtsime päikest.



Siis järgmisel päeval käisin ma korteri tüdrukutega matkamas Koko headile, kust avanes lihtsalt liiga ilus vaade peaaegu veerandikule saarele. Puhkasime seal tipus vist üle tunni aja ning alla tulles ma peatusin ka peaaegu iga kahe trepiastme järel kuna ma lihtsalt olin looduse ilust nii lummatud.


Kahuks Carol jäi eelmise nädala seikulustest ilma, kuna tal oli ulmeliselt täis töögraafik.

(Postitus aastast 65 :D )

Hei kallid sõbrad ja tuttavad kodumaalt!

Täna veendusime me Dairega, et elu on meid ikka tõelisesse paradiisi toonud! Siin on nii ilus ja kõik mis piltidel kajastub ongi reaalsus! Kahjuks on reaalsuses asi ikka kordades ilusam seepärast tahaks vahest oma silmad kõigi teie teie silmade asemele panna :D

Käisime siis täna saare Idarannikul Lanikai rannas..Võtsime Waikikilt varahommikuse bussi ja alustasime oma sõitu, vahepeal pidime tegema kaks ümberistumist. Viimasest bussist jäime muidugi maha, sest Google Maps vedas meid sel korral alt :D Aga no pole hullu, pliksidega tore pool tunnikest jalutada ka..nalja kui palju. Jõudsime siis üle mägede ja linnade lõpuks sihtpunkti ja olime kõik ühel nõul, et vaatepilt mis meile avanes oli rohkemat kui võrratu!

Vahepeal sai käidud ka koos tööskaaslase ja tema sõpradega matkamas. Käisime taaskord ühe eriliselt ilusa kose juures.. Ronisime kose juurest veel edasi keelatud rajale.. kus pidi avanema võrratu vaade, kuid jätsime oma matka katki, kuna seal oli matkarada lihtsalt üks hetk ära lõigatud st seal oli vesi tulnud mõnda aega tagasi suure joana alla ja viinud endaga kaasa kõik mis ette jäi.. seega oli see 4 meetri ületamine üsna eluohtlik ja otsustasime, et meile on tähtis siiski elusana koju tagasi jõuda :)

Üldiselt on elu ilus, lihtsalt kõik on vaataja silmades. Meie kodukeses sujub kõik endiselt hästi..nagu ikka tuleb ette ka intriige, aga see on paratamatu... muudabki elu põnevamaks :D

Ma ei tea kui palju te meie töödega kursis olete, aga praeguseks oleme mõlemad Dairega tööga üsna hõivatud. Mõlemal on kaks kohta. Minul siis Abercrombie & Fitch ja teine koht on American Eagle Outfitters ( mõlemad on riidepoed) ja Daire töötab Gilly Hicks'is ning teeb mingit promotööd erinevatele firmadele. Inimesed tööjuures on lihtsalt supersõbralikud..American Eagles küll vähem, aga sellegipoolest :)

Aga okei sõbrad, tõttangi nüüd meie uute Eesti sõprade Renate ja Nele juurde grillima ja mõnusalt aega veetma! Loodame, et andestate meie kohati lünklikud blogipidamised, aga ma usun, et mõistate meid :) 

Kalli kalli ja olge tublid!

Jaanipäev ja sellele eelnenud nädal

Tere sõbrad, sellekorded sündmused siis läbi Daire silmade:) Kirjutamegi Caroliga blogi korda mööda, sest ei viitsi aega arvutis passimisele raisata:)

Jaanipäev Hawaiil polnud eriti erinev Eesti tavalisest Jaanipäevast. Sõitsime jaanipäevaks teisele poole saart Makua randa, kus kunagi ei pidavat vihma sadama, aga meil oli õnne ja vihma kallas lausa mitu korda. Me lootsime seal päevitada ja läbi öö ujukatega ringi trippida, hommikul snorgeldada ja päikest veel püüda aga reaalsuses, olime hommikuks ligumärjad ja külmunud ning liikuseime juba 7 ajal kõik kodupoole:S  Aga tegelikult oli siiski lahe, ma oleten kuskil 70 eestalse ja lätlasega olla teisel pool maakera Hawaiil tähistada Eesti rahvuspüha. Peolt ei puudunud viin, mängud, vesiliud ookeani, delfiinid ja isegi hüljes, meeletu tantsimine koos eesti 90ndate klubiklassikaga, kõik mis ühel jaanipäeval olema peaks:D
Väike pildivalik ka teile:)

Eelmisel nädalavahetusel käisime me Secret falli juures. See on tegelikult keelatud koht, kuhu minna, sest seal kunagi olid varingud, kuid, kõik käivad seal siiki. Mataksime sinna umbes 40 minutit läbi dšungli. Blondiin ja kohuke nagu me oleme, muidu ei mõlenud sellele et Secret fall nagu nimigi ütleb on salajane ja järelikult tuleb sinna matkaat, läksime muidugi meie kohale plätudega, seega meie matk ei olnud nii mugav nagu oleks oodanud aga see tasus ennast täesti ära sest sealne loodus oli nii ilus ja vaade mis meile kohalejõudes avanes hingemattev:)

Rohkem pole nagu vahepeal kuskil käinud. Plaanime see nädal Diamond headile minna. Loodan, et õnnestub. Vahepealsest siis nii palju, et mina (Daire) olen juba 8 korda surfamas käinud ja mulle nii meeldib, ei tea kuidas Eestis ilma selleta elama hakkan:D peab midagi välja mõtlema:D Ja töö sain ka lõpuks endale. Gilly Hicksi:) casual riiete pood naistele:) väga nunnude vaba aja riietega pood:) 

Tervituse teile:)
Daire

Aloha sõbrad!

Kahjuks pole eriti aega siin netis istuda ja teile kirjutada. Aga me vähemalt püüame :D

Oleme töö otsimisega väga ametis olnud, lõpuks hakkab pimeda tunneli lõpust ka peaaegu kõigil väike valgusekiireke paistma. Mina (Carol) käisin eile intervjuul American Eagle Outfittersis ja manager ütles, et ma sobiksin ideaalselt nende hulka;) Pühapäeval on siis esimene tööpäev ja eks näis, ilmselt see küll unistuste töö ei ole aga alguseks sobib meile iga pakkumine. Kui päris aus olla, siis on kopp ikka päris ees küll sellest käimisest ja applicationite täitmisest. Jalad on villis ja eile võtsingi endale väikse puhkepäeva, et jalgadele natuke puhkust anda :) Kuigi tegelikult kõige tähtsam on praegu endale töö leida, sest elame nagu rotid.. midagi väga head endale lubada ei saa, aga selle eest nagu ikka hädas hakkab pea tööle ja leiad mingeid variante kuidas paremini elada. Sellepärast käime kogu aeg yoghurtlandis proovitopse küsimas, sööme seal enda kõhu head jätsi täis ja lähme koju :D Piinlik eks? Aga kui kõik nii kallis on siis pole midagi muud parata, kui me kunagi rikkaks saame siis me lubame, et lähme ostame ka sealt midagi :D

Lisaks töö otsimisele oleme natuke ikka lõbutsenud ka. Meie võõrustajad dzunglist viisid meid kohalikku klubisse, mis oli väääga erinev sellest mis Eestis on. Seal võis näha kõike! Kõige ebatavalisem asi mida seal kohtasime oli KOER! :D Aga see oli teistsugune ja põnev. Mingi hetk otsustasime sealt ikka ära minna, käisime kodust läbi panime mugavad riided selga ja suundusime mingisse randa. Veetsime seal terve öö kuni päiksetõusuni, siis suundusime edasi teise randa, mis oli nagu tõeline dream (pilte kahjuks ei ole kuna telefoni aku oli tühi ja digikat ka kaasas polnud). Seal siis mõnuslesime natuke vees ja magasime mõne tunnikese. Üles ärgates olime muidugi natuke ära põlenud, aga ei midagi hullu :)
Täna hommikul oli meile ukse vahelt väike hoiatuskiri sisse vupsanud..majavanem süüdistas meid, et keegi meist on pärast rannas käiku all basseini juures korraks oma jalgu liivast puhtaks pesnud ja basseini puhastus maksab 100 dollarit. Ta jõudis juba omanikule teatada ja mis kõik. Meil oli hämming, et keegi meist ei teeks sellist asja aga ta ütles, et oli lindi pealt järgi vaadanud ja juba omanikule ka teada andnud. Mõtlesime, et lähme siis õhtul küsima, et ta meile ka seda linti näitaks.. aga õnneks oli meile uus kirjake tulnud, kus ta väga vabandas, et meid süüdistas, enne kui ta üldse linti vaatas, sest tegelikult olid need mingid teised blondiinid olnud (kui hommikul rääkisime temaga siis ta väitis, et linti juba vaadanud). Sedasi siis karatakse kohe uutele üürnikele kõrri, aga õnneks laabus kõik hästi :)

Päikest! ;)

juba 10 päeva Hawaiid:)

Hei sõbrad,

See nädal Hawaii on möödunud väga kiiresti palju tehtud ja paljud asjad veel vaja korda ajada. Korda läks see, et saime endale imelis korteri 1 minuti jalutuskäigu kaugusel Waikiki beachist:) Korter on 3 toaline 2 vannitoa, suure rõdu ja imelise vaatega mägedele ühest küljest ja ookeanile teiset küljest. Mõned pildid:)

 Suur sõdu vaatega mägedele

 Küljerõdu vaatega merele

 üks magamistuba

 teine magamistuba

 köök

 sissekäik

 elutuba

Väga kena korter, me oleme nii rahul. See on värskelt renoveeritud ja me lubame, et hoiame seda korterit ilusa ja puhtana:) kehtestasime isegi ranged reeglid, mida jälgida, nii et meil väike sõjaväeüksus seal korteris:D

Töö otsimisega oleme samuti väga aktiivselt tegelenud, aga kahjuks väga edukad pole olnud, sest tööd meil pole. Oleme käinud mitmel grupiintervjuul aga tagasi pole helistatud, VS manager, teatas et on meie soovitajatele saatud emailid, et nad meist tagasiside annaksid aga mingeid meile pole veel tulnud. Ei tea, läheme ja uurime asja täna, kuna keegi meist peab ju sinna tööle saama, kuna allahindlust on ju vaja, kui me terve poe kavatseme tühjaks osta:D

Saarel oleme ka ringi tsillinud. Oleme känid juba North shoril ning ka mõnel muul väiksemal rannal. Siit mõned pildid, mis ei vaja sõnu, kuna kõik kohad on lihtsalt nii ilmelised:)

Täna juhtus üks naljaks lugu tööga. Vaatasime Helenaga välja, et ühte ööklubisse otsitakse hostesse, barmade ja go go dancereid. Vaatasime siis aadressi välja ja lootsime eest leida vinge klubi, aga see osutus hoopiks mingiks urkaks spripiklubiks.:D kõndisime veel elu pika maa sinna ja saime täiega tünga. Edaspidi otsustasime, et kui mingi tööpakkumise leiame, siis vaatama google street viewga koha üle, et ei korduks enam tänast olukorda:D Tööga on jaa lood üsna täbarad, me mõtlesime, et tuleme Hawaiile ja töö jalutab ise vastu aga päris nii ikka asjad pole. Päris palju peab ikka tõmblema siin töö saamiseks, aga me ei anna veel alla:)

Tervitused ja kallid Eestisse sõbrad:)
Daire ja Carol